Viljatusravi ja vaimne tervis: kui ootamine muutub valusaks

Mu elu käis aastaid ümber viljatusravi. Süstid. Vereproovid. Vastuvõtud. Testipäevad. Väljast paistis meie elu nagu tavaline pere argipäev, aga tegelikult käis minu elu ühe eesmärgi järgi, millest ma ei tahtnud peaaegu kellelegi rääkida.

Viljatusravist räägitakse enamasti kui meditsiinilisest protsessist. Süstid, hormoonid, protseduurid, protsendid, aga peaaegu keegi ei räägi sellest, mida see teeb sinu vaimse tervisega ja täna ma tahangi sellest rääkida.

See ei ole lihtsalt füüsiliselt raske

Kõik keskenduvad kehale. Hormoonidele, süstidele, kõrvalmõjudele, aga viljatusravi kõige raskem osa ei olnud minu jaoks füüsiline. Kõige raskem oli lootuse ja pettumuse ring, mis kordus ikka ja jälle. Ma alustasin iga tsüklit väikese lootusega. Püüdsin seda maha suruda, sest ma ju teadsin juba, kui valus on kukkuda. Aga see hiilib ikkagi ligi ja siis tuleb vastus, ja kui see ei ole see, mida sa ootasid, siis pidin jälle nullist alustama. See ring on kurnav. Mitte üks kord, vaid ikka ja jäll ning iga ringiga jäi mind natuke vähemaks.

Hormoonid teevad kõik veel keerulisemaks

Olgem ausad ja isegi kui sellest ei taheta rääkida. Hormoonravi mõjutab su meeleolu. See võimendab kõike. Ma nutsin asjade pärast, mille üle muidu ma iial ei nutaks. Ma olin ärritunud, väsinud, katki ja siis tundsin selle pärast veel süümepiinu, sest ma ju peaksin olema tugevam.

Täna ma tean, et sa ei pea seda olema. Meie kehad on täis aineid, mis on mõeldud meie keha muutma. Muidugi see mõjutab ka sinu meeleolu. See ei tee meid nõrgaks, vaid see teeb meid inimeseks, kes läbib millegist väga raskest.

Kui kogu elu hakkab keerlema ühe asja ümber

Kõige salakavalam osa oli see, kuidas viljatusravi hakkas tasapisi kogu mu elu üle võtma.

Puhkusi planeerisin tsüklite järgi. Vabade päevade asemel mõtlesin vastuvõttude peale. Isegi klaas veini sõbranna sünnipäeval tekitas küsimuse, kas ma tohin ja kes mind päriselt teavad, siis head punast veini armastan ma palavalt.

Kogu elu tundus keerlevat ühe eesmärgi ümber ja mõnikord tundsin, et tahaksin lihtsalt kõigest loobuda. Mitte sellepärast, et ma poleks last soovinud, vaid sellepärast, et olin nii väsinud. Väsinud ootamisest. Väsinud pettumustest. Väsinud sellest, et ma ei tundnud end enam iseenda elu peremehena.

Kui sa tunned end praegu nii, siis sa ei ole halb ega tänamatu. Sa oled lihtsalt väsinud ja see on täiesti mõistetav.

Sa väärid tuge ka siis, kui ravi alles käib

Ma tegin liiga pikalt ühte asja valesti ja ma julgen seda täna tunnistada, sest kahetsen seda tänaseni. Ma ootasin, et kõigepealt tuleb tulemus, ja siis ma lubasin endal tunda. Ma surusin oma emotsioonid alla ja tegin head nägu, kuni see enam ei õnnestunud.

Täna ma tean, et sa ei pea ootama, kuni ravi on läbi, et endale tuge lubada. Sa väärid tuge just praegu, keset seda kõige raskemat teed. Räägi kellelegi, kes ei ütle sulle „lõõgastu, siis juhtub" ja „mõtle positiivselt", vaid kellelegi, kes lihtsalt mõistab, kui raske see päriselt on.

Just sellepärast kirjutasin ma oma e-raamatu „Kui lootus teeb haiget" ja tegin selle juurde kuuluva töövihiku. Nende naiste jaoks, kes on praegu viljatusravil ja kellel ei ole alati kedagi, kes päriselt aru saaks.

Soovin, et keegi oleks mulle seda öelnud

Ma ei hakka sulle ütlema, et sinu ravi lõpeb kindlasti nii, nagu sa loodad. Ma ei tea sinu teed, aga ma tahan sulle öelda ühte asja, mida ma ise oleksin vajanud kuulda: "Sinu vaimne tervis on sama tähtis kui iga vereproov ja iga protseduur. See ei ole kõrvaline. See ei ole nõrkus. See oled sina, kes püüab jääda terveks keset midagi, mis püüab sind katki teha."

Hoia ennast sellel teel. Sest sina oled selles loos rohkem kui ainult tulemus, mida sa ootad. 🙏

Kui sa oled praegu viljatusravil ja tunned, et vajad kedagi, kes päriselt mõistab, siis vaata lähemalt individuaalset kogemusnõustamist.