Minu teekond viljatusravis – miks see on nii keeruline?
- Kogemusnõustaja Merit

- Nov 10
- 2 min read
Kui sa pole seda ise kogenud, on raske mõista, kui palju emotsioone mahub viljatusravi ja lapse saamise teekonnale. See ei ole lihtsalt protseduurid, vereproovid või hormoonisüstid. See on midagi palju sügavamat — see puudutab meie identiteeti, naiselikkust, lootust ja usku iseendasse.
Minu teekond algas suure lootuse ja elevusega. Olin äsja abiellunud ja kindel, et varsti saab meist pere. Kuid reaalsus oli teistsugune. Esimesed rasedused katkesid ja iga kord tundsin, kuidas mu maailm muutus järjest vaiksemaks ja tühjemaks.
Viljatusravi tõi kaasa uusi emotsioone: hirm, lootus, pettumus, viha, süütunne, kadedus ja väsimus. Ühel hetkel tundsin, et ma ei tunne enam iseennast ära. Kõik mu päevad keerlesid analüüside, ooteaegade ja tulemustega seotud mõtete ümber.
Ometi sain ühel hetkel aru, et see teekond on palju rohkem kui ainult meditsiiniline protsess. See on eluõppetund kannatlikkuses, usaldamises ja lahtilaskmises. Olen õppinud, et on täiesti okei nutta, vihastada või tunda lootusetust. Need tunded ei tee sind nõrgaks — need näitavad, et sa hoolid.
Sellepärast otsustasin kirjutada e-raamatu „Kuidas viljatusravi ajal oma emotsioonidega toime tulla?“.Tahtsin luua midagi, mis aitaks naistel mõista oma tundeid ja leida toimetulekuviise, mis pakuvad päriselt leevendust — mitte ainult mõistusele, vaid ka südamele. Panen siia kirja kõik viisid, mida mina kasutan, kui mul raskeks läheb.
See raamat ei ole juhend, kuidas olla positiivne, vaid pigem kutse iseendaga pehmemalt ümber käima. Et mõista, kuidas keha ja meel koos töötavad, kuidas ärevusega toime tulla ja kuidas lubada endal tunda, ilma häbitundeta.
Kui sa oled sellel teekonnal, siis tea — sa ei ole üksi.Iga tunne, mis sinus tekib, on täiesti normaalne. Ja kuigi tee võib olla pikk ja ebaõiglane, on sinus rohkem jõudu, kui sa praegu arvad.
💌 Peagi avaldan oma raamatu esimese tasuta peatüki, et saaksid lugeda ja loodan, et see aitab ka sinu sees veidi rahu leida.



Comments