Kuidas viljatusravi võib mõjutada vaimset tervist? Miks see on rohkem kui lihtsalt stress?

Ma olen viimase aasta jooksul kuulnud liiga tihti, et „ära muretse, küll sa rasedaks jääd“ ja see see tundub nagu noa keeramine haavas. Ühelt poolt me teame, et minu kadalipp ei lõppe rasestumisega, sest see ei pruugi tähendada õnnelikku lõppu. Lisaks kõlab see tühistavalt, sest viljatusravi läbiv naine ei ole lihtsalt mures. Ta elab pidevas, korduva tsüklina esinevas kroonilises ärevuses ja see on vaimse tervise seisukohast hoopis teine maailm kui „tavaline stress“.

Mis vahe on stressil ja kroonilisel ärevusel?

Stress on loomulik ja ajutine reaktsioon millelegi pingelisele – eksam, tähtis töökohtumine, suur otsus. See möödub, kui olukord möödub.

Krooniline ärevus, mida kogevad paljud viljatusravil olevad naised, ei möödu aga isegi siis, kui peaks olema “rahulik faas”. See on tunne, et oled kogu aeg veidi pinges – isegi puhkehetkedel. Et su süda peksab natuke kiiremini, sa ei maga hästi, mõtted keerlevad hommikust õhtuni ja keha ei luba lõdvestuda. Kui üks IVF-tsükkel lõpeb, algab juba järgmise planeerimine. Kui ootad testi tulemust, ootad koos sellega ka elu suurt pööret – või järjekordset kukkumist.

Kuidas viljatusravi mõjutab sinu närvisüsteemi?

Hormonaalne stimulatsioon, mille kaudu keha sunnitakse munarakke tootma, ei ole midagi kerget. Mõne jaoks toob see kaasa pisaraid ja meeleolukõikumisi (mina olen selline ja imestan, et mu abikaasa ikka valmis on uuele ringile minema), teise jaoks justkui tuima autopiloodi, kus tunded kaovad ära. Naistele, kel on tundlik närvisüsteem, võib see olla lausa traumaatiline kogemus – eriti kui kehalised sümptomid kattuvad lootuse ja hirmuga.

Iga süst, iga ootamine, iga negatiivne test –annab kehale ja närvisüsteemile märku: midagi on valesti. Ja kui see kestab kuude või aastate kaupa, ei ole see lihtsalt stress. See on vaimne kurnatus.

Mida naised mulle nõustamises on rääkinud (anonüümselt, aga siiralt)

🗣️ "Mul polegi enam tundeid – ma lihtsalt toimin."

🗣️ "Kardan iga kord, kui pean jälle tulemusi ootama – ma ei oska enam hingata."

🗣️ "Isegi kui sõbrad räägivad muudest asjadest, mõtlen ikka ravile. Vana mina on justukui kadunud“

Need ei ole lihtsalt laused – need on SOS-signaalid naistelt, kes vajavad ruumi ja mõistmist, mitte "muretsemise" vähendamist. Ja kuigi see võib kõlada lootusetult, siis tegelikult on olemas väikesed, kuid mõjuvad sammud, mis aitavad vaimset tasakaalu uuesti taastada.

Minu esimene soovitus neile naistele on alati hingamine. See aitab sul tulla tagasi oma kehasse.

Kui kõik tundub liiga palju ja mõtted ei lase lahti, siis proovi seda lihtsat harjutust. See on midagi, mida olen kasutanud ka oma klientidega:

4-7-8 hingamine

1. Hinga nina kaudu sisse nelja sekundi jooksul.

2. Hoia hinge kinni seitsme sekundi jooksul.

3. Hinga suu kaudu aeglaselt välja kaheksa sekundi jooksul.

4. Korda vähemalt 3 korda.

See võib tunduda triviaalne, aga kui sa selle harjutuse teed regulaarselt, hakkad märkama, kuidas keha hakkab signaale saatma: “Ma olen ohutus kohas. Ma võin lõdvestuda.”

Kui sa oled selles protsessis, siis tead, et see ei ole lihtsalt “keeruline aeg” – see on kogu su elu hetkel. Ja see väärib hoolt, mõistmist ja tuge.

Sa ei pea kõike kandma üksi. Kui soovid, et räägime, kirjuta mulle. Kui vajad ruumi, et lihtsalt olla, siis lihtsalt ole.