Miks positiivne mõtlemine alati ei aita?

Kui oled olnud viljatusravil või kogenud raseduse katkemist, oled ilmselt kuulnud lauseid nagu "Ole positiivne!"; "Kõik juhtub põhjusega!"; "Ära mõtle halbu asju, muidu ei tulegi beebit!". Need fraasid võivad kõlada toetavatena, kuid tihti põhjustavad hoopis valu ja süütunnet. Seega miks "positiivne mõtlemine" ei ole alati lahendus ning miks on peaksid endal lubamal kogeda kogu tunnete spektrit?

Mis on toksiline positiivsus?

Toksiline positiivsus tähendab, et me ignoreerime valu, kurbust või pettumust, mis selle teekonnaga kaasas käib, justkui ei tohiks neid olemas olla. Tunneme, et kõik emotsioonid peaksid olema head ja helged. See võib tulla sõprade, pereliikmete või ka sinu enda seest – soovist kiiremini paraneda, edasi liikuda või olla lihtsalt tugev.

Aga tegelikkuses teeb emotsioonide allasurumine ainult haiget. Toksiline positiivsus võib panna tundma, et sinu reaalsed tunded on valed, häirivad või ebasoovitavad. Justkui oleks vale tunda kurbust, viha, kadedust või hirmu.

Minu kogemus

Mina ignoreerisin enda tundeid pärast rasedusi katkemisi. Võtsin vaid ühe päeva end haletseda ja nutta, et natuke endast välja lasta ja siis ajasin selja sirgu ning otsustasin, et rohkem pole vaja. Täna tean, et see pole lahendus - kui mul oli esimene hetk, kus kõik tundus hästi (aastaid hiljem), siis ma nutsin üle nädala, sest lõpuks tahtsid need emotsioonid välja saada.

Miks positiivne mõtlemine ei lahenda kõike?

Valu vajab ruumi ja meie lein ei allu ajakavale ega afirmatsioonidele. Ma olen õppinud, et süda paraneb, kui me kuulame teda, mitte ei vaigista teda lausetega "kõik saab korda". Kui sundida end kogu aeg head nägu tegema, võib juhtuda, et tegelikud tunded kuhjuvad sisemusse. Minuga see juhtus. See tekitas emotsionaalset pinget ja kurnatust ja viis mu meeletusse madalseisu, nii et arvasin, et mul on rasedusjärgne depressioon.

Mis siis aitab päriselt?

Ausus enda tunnete ees

Võid öelda endale: "Ma olen täna kurb ja see on okei." või "Ma kardan. Ma tunnen end lootusetuna. Ma tohin neid tundeid tunda".

Lubades endal tunda seda, mis päriselt su sees on, astud juba esimese sammu tervenemise suunas.

Turvaline jagamine

Leia inimene (või ruum), kus sa saad öelda ausalt: "Ma ei jaksa enam." See võib olla kogemusnõustaja, sõber, tugigrupp või päevik. Aus jagamine vabastab ja loob ruumi sellele, mis on päriselt oluline.

Kaastunne iseendale

Kui su sõbranna oleks samas olukorras, mida sa talle ütleksid? Kuidas sa teda kallistaksid? Nüüd proovi teha sama enda jaoks. Hellus enda vastu on tõeline jõud, mitte nõrkus.

Tasakaal, mitte vastand

Ma ei taha selle blogipostitusega öelda, et lootust ei tohiks olla või et positiivsus oleks halb. Lootus ja valgus on olulised.Aga neid ei tohiks sundida välja pimeduse arvelt. Tervenemine sünnib seal, kus on koht nii kurbusele kui lootusele. Oluline on meeles pidada, et sa ei peaks endale valetama, vaid ole täpselt see, kes sa täna oled.