Kui rasedus katkeb: minu viisid, kuidas toime tulla

Kui ma blogiga alustasin, siis lootsin, et ei pea niipea sellist postitust kirjutama. Kuid siin ma olen. Hiljuti minu rasedus katkes taas ja otsustasin jagada, kuidas ma selle kaotusega toime tulin ning miks see on oluline. Kuigi see rasedus oli lühike, siis valu ja lein olid reaalsed. Kõik mu unistused ja lootused, mis olid selle rasedusega seotud, kukkusid justkui taaskord kokku. Ma ei tea, kas on olemas "õiget" viisi leinata, kuid jagan siin ausalt, kuidas mina viimastel nädalatel toime olen tulnud.

1. Nutsin end tühjaks – ja see oli vajalik

Kui sain õhtul kinnituse, et rasedus on katkenud, nutsin end magama, kuni tundsin end tühjana. Kui sa tunned vajadust nutta, siis luba endal seda teha. Nutmine ei ole nõrkuse märk, vaid viis vabastada endas kuhjunud valu ja pingeid.

Ära suru tundeid alla. Kui püüame valu alla suruda, leiab see ikka viisi, kuidas välja murda. Kui tahad karjuda, nuta või lihtsalt vaikida – kõik need reaktsioonid on normaalsed.

2. Lubasin endal elada – isegi kui see tundus esialgu vale

Juba järgmisel õhtul pärast läksin kolleegidega peole ja tantsisin selle aasta kõige kõmulisemal peol, jõin paar klaasi veini ja naersin. Esialgu tundus see justkui reetmine – kas mul on "lubatud" naeratada, kui tegelikult olen kurb?

Kinnitasin endale, et jah, on küll. Sa ei pea kogu aeg olema kurb, et su kaotus oleks "päris". Need hetked, kus lubad endal tunda kergust, võivad olla tervendavad. Võta vastu elu väiksed rõõmud – need ei kustuta sinu kaotust, kuid aitavad sul hingata.

3. Võtsin aega taastumiseks

Kui väsimus ja lein olid üle pea kasvanud, andsin endale loa puhata. Lugesin voodis raamatut, olles endaga õrn ja kannatlik. Ma ei pea kogu aeg produktiivne olema. Sa ei pea ka.

Anna endale luba taastuda omas tempos. Võib-olla aitab sind raamat, film või lihtsalt vaikne hetk iseendaga. Tunned sina ise kõige paremini, mida vajad – ja see on piisav.

4. Viisin kohustused miinimumini

Sellel ajal panin oma elu pausile nii palju kui võimalik. Lõpetasin lisakohustused, ütlesin "ei" asjadele, mis tundusid liiga koormavad, ja keskendusin sellele, mida keha ja vaim tegelikult vajasid – puhkust. See selgitab, miks ma siit kontolt kadusin.

Kui sa saad, siis lase endal teha sama. Maailm ei kuku kokku, kui võtad aega endale. Kui oled väsinud, puhka. Kui vajad aega vaikuseks, võta see. Kaotusega toimetulek vajab aega ja ruumi paranemiseks.

Miks on need sammud olulised?

Raseduse katkemine ei ole lihtsalt meditsiiniline sündmus – see on sügav emotsionaalne kogemus. Kui me ei tunnista oma valu ega anna endale luba tunda, jääb lein meie sisse. Lubades endal leinata ja taastuda, avame ukse tervenemisele.

Kui oled praegu selles keerulises kohas, siis tea, et sinu tunded – olgu need kurbus, viha, kergendus või isegi segadus – on kõik õiged ja vajalikud. Sa ei pea selle kõigega üksi hakkama saama. Otsi tuge – sõpradelt, perelt või spetsialistilt.Kui soovid rääkida või vajad kedagi, kes lihtsalt kuulab, olen siin – sa ei pea seda teekonda üksi läbima.